Täna tegime väikese testi, mis polnud küll kõikehõlmav nelja nädalat kokkuvõttev töö, vaid värskeima õpitu ehk mineviku kasutamine, aga eks sinna väikesesse kontrolltöösse mahtus muidki asju sisse, mida juba peamegi teadma. Igatahes olin enne ein bisschen ehk natuke mures.
Teise asjana etlesime neljakesi “Bremeni linna moosekante”, mis tähendas küll niigi õhukese raamatu neljakesi ettekandmist ehk tööd just ülemäära palju ei olnud, aga natuke siiski. Tuli ju asi endale selgeks teha ja edasi jutustada. See läks meil väga hästi, võin öelda.
Igatahes oli täna pärast tundi kõikehõlmav kergendustunne, sest suur töö on nüüd otsa saanud (kuigi sabaotsa jagu üldse mitte kerget grammatikat veel jäänud). Meesseltskond käis instituudi vastu jalkat mängimas, me ülejäänud trimpasime õlut ühes, sõime pizzat teises ja saime kõik lõpuks kokku kolmandas kohas. Lasin sealt siiski juba kümne paiku jalga, sest esiteks on homme (st kolmapäeva, kuivõrd praegu on südaöö kopikatega) hommikul Fahrradtour (ehk jalgrattatuur) Berliini müüri radadel, siis tunnid, siis Stammtisch.
Neljapäeval on veel viimased tunnid (kuigi mina olen suurema osa ajast Deutsche Welles) ja seejärel tahame oma kursaga kuhugi sööma minna (kaalumisel on argentiina-mehhiko restoran) ja võib eos prognoosida, et kell 23 ma koju ei jõua.
Arvatavasti reede õhtul on meil Celine’ga kindel plaan siiski Berghaini jõuda ehk sellesse number üks ööklubisse Berliinis. Saab siis imelugu näha. Ja mingite plaanide kohaselt tähistame laupäeva öösi vastu pühapäeva Alexi 21. (!!!) sünnipäeva, nii et… kardan mitme aasta lisandumist minu lugupeetud väljanägemisele.
Kena oleks end hiljemalt homme kokku võtta ja korteriomanikku hoiatada, kas võin reede asemel pühapäevani siin hängida. Nimelt on majutus ametlikult kursuse algusest kursuse lõpuni, ehk minu arusaamist mööda vastutulekuna sain päev varem ehk pühapäeval sisse kolida, nii et minetea, kuis selle lõpuga on, reede hommikul visatakse äkki kuri kass tuppa ja siis vaadaku ma ise, kuidas hakkama saan.
Muid (mulle tähtsaid) uudiseid ka:
- esmaspäeval ilmub Coldplay kauaoodatud uus kauamängiv Mylo Xyloto (olen Coldplayst vist välja kasvanud, õigemini armuleek ei kõrveta enam pilveservi, samas vana armastus ei kustu eal)
- 11. novembril ilmutab minu mõnevõrra uuem armastus Die Toten Hosen oma parimate palade albumi ja uuele aastale on planeeritud tuliuue plaadi ilmumine (ikkagi 30. aastapäev). Tõtt-öelda erutab mind uus album rohkem, aga kuna DTH minevik on mulle suhteliselt tundmata, siis miks mitte kogumik hankida, Youtube’i “haridus” jätab kuulamiskvaliteedi mõttes siiski soovida.
